Aine agregaatoleku muutumised

Õppetunni kava ?

13Kontrolltöö.Soojenemine ja jahtumine

14Aine agregaatoleku muutumised (Füüsika 9.klass)

15Aine agregaatoleku muutumised. Arvutusülesanded

Aine agregaatoleku muutumised: sulamine, tahkumine, aurumine(keemine), kondenseerumine.

Eesmärk: Õpilased saavad aru,et aine olek on määratud osakeste asukoha,vastasmõju ja liikumisega ning mõistavad,milles seisneb üleminekute füüsikaline sisu.

Õppevahendid:Anum,jää,termomeeter.

Mõisted: sulamine, tahkumine, sulamistemperatuur, sulamissoojus, aurumine, kondenseerumine, aurustumissoojus, keemistemperatuur.

Tulemus:Õpilane oskab kirjeldada erinevaid olekumuutusi nii väliselt kui ka sees toimuvaid muutuseid silmas pidada.Saab aru vastavate füüsikaliste suuruste sisust.

Tunni sisu

1. Katse, kus jälgitakse jää muutumist veeauruks.
2. Õpetaja selgitus protsesside kohta ja vihikusse definitsioonide kirjapanek: Sulamine, tahkumine, sulamis(tahkumis)temperatuur, sulamis(tahkumis)soojus, aurumine (keemine), kondenseerumine, aurustumis (keemis) ja kondenseerumissoojus ja keemistemperatuur.
3. Aurumise ja keemise kohta peaks tegema selgitava joonise.
4. Õpilased koostavad rühmatööna ülevaate, mis toimub aineosakestega ühest olekust teise üleminekutel.Võib ka hinnata.
5. Õpilastele esitatakse lahendamiseks probleem: kas kõik ained võivad esineda kõigis kolmes olekus? Lõpuks selgitab õpetaja, millest see sõltub?
6. Koduseks antakse ülesanne leida valemid, millega lahendada ülesandeid agregaatolekute muutumise kohta.

Lisa

• Vee tsükkel looduses [1]

Kirjandus

• Raamat:Füüsika IX klassile. Soojusõpetus (Koolibri) aurumine (lk 40), kondenseerumine (lk 40), keemistemperatuur (lk 44), sulamissoojus (lk 39), sulamistemperatuur (lk 39),