Füüsika 9.klass

See on sisukomplekt leheküljele Füüsika 9.klass

1. Millest koosneb aine

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õppida tundma kehade siseehitust, et hiljem selgitada selle alusel füüsikalisi nähtusi.

Õppevahendid: Kehade mudelite komplekt.

Mõisted: Aine, lihtaine, liitaine, aatom, molekul, difusioon

Tulemus: Õpilane omab ülevaadet aine sees olevatest osakest ja oskab selle abil edaspidi kirjeldada soojuslikke protsesse.

Tunni sisu

  1. Vestluse käigus antakse ajalooline ülevaade,kuidas jõuti aatomi mõisteni.
  2. Õpetaja selgitus selle kohta,mis on lihtaine, mis liitaine ja molekuli mõiste seletamine.
  3. Mida võite öelda osakeste kohta (liikumine,jõd,vaba ruum)?Katse:lõhna levimine ruumis.
  4. Õpilased lahendavad ülesandeid (töövihikust,ülesannete kogudest jne.) aine ja selle osakeste kohta ja koos õpetajaga kontrollitakse ka vastuseid ning lahenduskäike.
    • Võib ka hinnata.
  5. Ülesandeid tuleks anda ka selliseid, kus õpilane saaks ettekujutuse molekuli/aatomi mõõtmetest.

Lisa

  1. Katse diffusiooni kohta.
    Õpetaja valab klassi ühte nurka veidi mingit lõhnavat ainet ja küsib mõne aja pärast, kas tagumistes ridades on lõhna tunda? Õpilastele selgitatakse,et ühe gaasi molekulid tungivad õhu molekulide vahele.
  2. Fail:Soojusliikumine.swf

Kirjandus



2. Aineosakeste liikumine.Temperatuur

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õppida tundma seoseid molekulide korrapäratu liikumise ja temperatuuri vahel.

Õppevahendid: Browni liikumise mehaaniline mudel.

Mõisted: soojusliikumine, temperatuur, siseenergia.

Tulemus: Õpilane mõistab, et soojusliikumine on mehaanilisest liikumisest erinev vorm ja et soojusliikumist saab iseloomustada temperatuuriga.

Tunni sisu

  1. Vestlus varemõpitud liikumisest, difusioonist ja difusiooni kiirusest soojas ja külmas vedelikus.
  2. Õpetaja selgitus osakeste liikumise ja temperatuuri kohta.
  3. Vestlus mehaanilisest energiast ja selle võrdlemine osakeste energiaga.
    • Võib kasutusele võtta ka mõiste siseenergia.
  4. Tunnis õpitu kinnistamiseks teevad õpilased rühmatöö, kus võrdlevad omavahel mingit ühte ja sama keha soojana ja külmana (lähtudes sellest, et aine koosneb osakestest).

Kirjandus

Lisa




3. Tahke, vedel ja gaasiline olek

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õpilane õpib tundma erinevused tahkete kehade, vedelike ja gaaside molekulaarses ehituses.

Õppevahendid: Tahke keha mudel.

Mõisted: Agregaatolek, tahkis, amorfne aine, plasma

Tulemus: Õpilane saab aru, et olek sõltub osakeste

  • asukohast
  • liikumisest
  • vastasmõjust
  • ja välistingimustest (temperatuur,rõhk).

Samuti mõistab, et kõik ained võivad esineda kolmes olekus.

Tunni sisu

(Eelnevalt on õpilasted tutvunud kodus jää, vee ja veeauruga)

  1. Küsitlemine (eelmise kahe tunni materjal), mis loob eelduse 3 tunni materjalist arusaamiseks. Võib ka hinnata.
  2. Vestluse käigus koostatakse skeem, kus on ülevaade olekutest lähtuvalt:
    • osakeste asukoht
    • osakeste vastasmõju
    • osakeste liikumine
  3. õpilased vastavad küsimustele: Mida tead tahke,vedela ja gaasilise keha ruumala ja väliskuju kohta?
    • NB! Soovitav rääkida jääst, veest ja veeaurust.
  4. Õpilased täidavad töövihikus Venni diagrammid (võrdlevad olekuid, millised on sarnased ja mis erinevad omadused (osakeste asukoht, liikumine, vastasmõju).
  5. Õpilased leiavad iseseisvalt õpikust, mida nimetame difusiooniks. Koos arutatakse, kus difusioon praktikas esineb.

Lisa

  1. Tutvustatakse, millised tingimused peaksid olema täidetud, et meile igapäevased ained (õhk jne) oleksid teistes olekutes.

Kirjandus



4. Soojuspaisumine. Termomeeter

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õppida tundma termomeetri tööpõhimõtet Korrata mõõteriista skaala lugemist .

Õppevahendid: Erinevad termomeetrid. Erinevad mõõteriistade skaalad.

Mõisted: soojuspaisumine, skaala jaotise väärtus, mõõtepiirkond, näit, mõõteviga

Tulemus: Õpilane saab aru, milles seisneb soojuspaisumine, kuidas seda ära kasutatakse termomeetrites ning kus seda praktilises elus arvestada tuleb. Õpilane teab, kuidas kasutada termomeetrit ja oskab lugeda näitu erinevatelt skaaladelt.

Tunni struktuur

  1. Vestluse käigus saavad õpilased selgeks soojuspaisumise olemuse, kus seda praktikas peab arvestama.
  2. Õpilased loevad õpikut ja vastavad seejärel küsimustele:
    • Mis on termomeetri tööpõhimõte?
    • Millist liiki termomeetreid on olemas?
    • Mis ühikutes mõõdetakse temperatuuri? Võib ka hinnata.
  3. Õpilased lahendavad rühmatööna ülesande, kuidas on saadud Celsiuse skaala punktid 0 ja 100? Kuidas on saadud ülejäänud punktid (50,10 jne)
  4. Ülesannete lahendamine:
    • erinevate mõõteriistade skaalade lugemine;
    NB! Mõõteriista viga on skaala väikseima jaotise väärtus ning mõõteviga võib lugeda sellega võrdseks.
    • temperatuuride teisendamine Celsiuse kraadidest Kelviniteks ja vastupidi.

Lisa

  1. Ajalooline ülevaade erinevatest termomeetritest.
  2. Absoluutse nulli mõiste ja nn „soojussurm“.

Kirjandus



5. Tutvumine termomeetriga

Õppetunni kava ?

Laboratoorne töö

Eesmärk: Õppida kasutama termomeetrit.

Õppevahendid:Termomeeter.

Mõisted: termomeeter, temperatuur, skaala jaotise väärtus, mõõtepiirkond, näit, mõõteviga

Tulemus: Õpilane oskab kasutada termomeetit, lugeda õigesti näitu ja panna see koos mõõteveaga kirja.

Tunni sisu

  1. Küsitlus eelmise tunni kohta,et juhatada sisse laboratoorne töö.
  2. Õpilased sooritavad paarikaupa laboratoorse töö vastavalt antud juhendile ja esitavad selle õpetajale hindamiseks.

Juhend „Tutvumine termomeetriga.“

  1. Mis on Sulle antud termomeetris töötavaks aineks?
  2. Leia skaala jaotise väärtus (näita ka arvutus) ning mõõtepiirkond! Pane need kirja!
  3. Mõõda Sulle antud keha temperatuur (õhk,vesi)! Kirjuta see lühidalt vihikusse (mõõteveaga)!

Lisa

  1. Vestlus, kuidas mõõta tahkete kehade temperatuure?
  2. Kas termomeetri vedeliku temperatuur ja väliskeskkonna oma peavad olema võrdsed?

Kirjandus



6. Kordamine. Aine ehitus

Õppetunni kava ?

Eesmärk:Õpilaste teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid: Õpik,füüsika vihik, töövihik,õpetajal ka KT kogumik,ülesannete kogu.


Mõisted: Aine, lihtaine, liitaine, aatom, molekul, difusioon, soojusliikumine, temperatuur, siseenergia, agregaatolek, tahkis, amorfne aine, Venni diagramm, plasma, skaala jaotise väärtus, mõõtepiirkond, näit, mõõteviga


Tunni sisu

  1. Kokkuvõtlik vestlus loetletud mõistetest.
  2. Ülesannete lahendamine aine ja selle osakeste kohta;
    • erinevate mõõteriistade skaalade lugemine;
    • temperatuuride teisendamine Celsiuse kraadidest Kelviniteks ja vastupidi.
  3. Õpetajapoolne küsitlus lähtudes KT küsimustest.


Kirjandus



7. Kontrolltöö. Aine ehitus

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õpilaste teadmiste taseme väljaselgitamine ja enesekontroll.

Õppevahendid:Kontrolltöö kogumik. (võivad olla ka õpetaja poolt ise koostatud küsimused).

Õpilased võivad kasutada ka

  • valemite lehti
  • teatud olukorras ka õpikuid,TV-d jne.

Mõisted: Aine, lihtaine, liitaine, aatom, molekul, difusioon, soojusliikumine, temperatuur, siseenergia, agregaatolek, tahkis, amorfne aine.

Tunni sisu

  1. Teadmiste kontrollimine- iseseisev kirjalik töö. (tööd võib planeerida ka 2 või 4 kaupa).
    • esitatakse küsimusi järgmiste mõistete kohta: Aine, lihtaine, liitaine, aatom, molekul,difusioon, soojusliikumine, temperatuur, siseenergia, agregaatolek,tahkis,amorfne aine.
    • Õpilased lahendavaid ülesandeid:
      • aine ja selle osakeste kohta;
      • erinevate mõõteriistade skaalade lugemine;
      • temperatuuride teisendamine Celsiuse kraadidest Kelviniteks ja vastupidi.
      • Skaala jaotise väärtuse vutamine,mõõtepiirkonna leidmine,näidu kirjapanek koos mõõteveaga.
  2. Võib lasta ka õpilasi ise töö ära parandada ja siis esitada jne.

Kirjandus



8. Soojus ja siseenergia

Õppetunni kava ?

Soojus kui siseenergia kineetiline komponent. Soojushulk.

Eesmärk: Õpilased saavad ülevaate keha sees toimuvast ja kuidas see on seotud siseenergiaga. Samas leiavad seoseid mehaanilise energiaga, mida õppisid 8 klassis. Õpilased tutvuvad ka siseenergia muutmise viisidega.

Õppevahendid: Termomeeter (asendab termoskoopi), katseklaas korgiga, põleti, metalltraat.

Mõisted: Siseenergia, mehaaniline töö, soojusülekanne, soojushulk, termomeeter.

Tulemus: Õpilane oskab vahet teha mehaanilisel energial (8 kl.füüsika) ja siseenergia ning saab ka aru, mis on nendel ühist.

  1. Oskab selgitada, kuidas on võimalik siseenergiat muuta (töö ja soojusülekande abil).
  2. Oskab otsustada siseenergia muutust temperatuuri muutumise põhjal.
  3. Teab soojushulga definitsiooni ja kalori füüsikalist sisu.

Tunni sisu

  1. Vestluse käigus võrreldakse 8 kl. õpitud mehaanilist energiat (Energia ja energia jäävus) keha siseenergiaga ja tehakse skeem ning selgitatakse seoste olemust.
    Fail:Soojusliikumineskeem.png
  2. Katse: Mis tõukab ära katseklaasilt korgi, kui klaasis olevat õhku soojendada?
  3. Õpilased loetu põhjal pakuvad välja, millest sõltub siseenergia? (temperatuur, deformatsioon, rõhk jne). Katse termomeetriga (õpilased soojendavad).
  4. Õpetaja selgitab,et siseenegia muutumise üle saab otsustada temperatuuri järgi.
  5. Õpilased pakuvad variante, kuidas peale soojendamise saab temperatuuri veel muuta? Katse metalltraadi painutamisega.
  6. Tehakse kokkuvõte:Keha siseenergiat saab muuta
    • tehes mehaanilist tööd
    • soojusülekande abil. Siin rääkida ka vajalikest tingimustest:temperatuuride erinevus enne, energia jäävuse seadus jne.
  7. Õpilased lahendavad ülesandeid, kus võrdlevad siseenergiat ja soojushulka (kasutada võib ka töövihikut). Õpilasi võib ka hinnata.
  8. Pannakse kirja soojushulga definitsioon ja selgitatakse kalori mõistet.
  9. Õpetaja soovitab kodus lugeda õpikust soojusülekande liikide kohta.

Lisa

  1. Gaasi ehituse mudel: soojusliikumine, aineosakeste kiiruse ja temperatuuri seos.
    http://mudelid.5dvision.ee/temperatuur
  2. Vestlus kaasaja energiakriisist ja tuleviku energiavõimalustest.Näit CERN ja tuumaenergia tulevikus.

Kirjandus



9. Soojusjuhtivus

Õppetunni kava ?

Soojusjuhtivus,konvektsioon,kiirgus.

Eesmärk:Õpilased saavad ülevaate soojusjuhtivuse,konvektsiooni js kiirguse olemusest lähtudes varemõpitud aine siseehitusest.

Õppevahendid: Erinevatest ainest kehad,anum veega,termoskoop,soojendusallikas.

  • NB! Õpilased võivad ka kodus neid soojusülekande liike varem jälgida:küünla abil õhu liikumine toas,pliidi lähedal kiirgamine ja erinevast materjalist kehade puudutamine sama temperatuuriga ruumis.

Mõisted: Soojusjuhtivus, konvektsioon, kiirgus.

Tulemus:Õpilastel tekkib ettekujutus soojuslekande liikidest ja oskab neid jälgida ümbritsevas elus. Saab aru ka ,miks tuleb valida talvel ja suvel erinevat värvi riided jne,

Tunni sisu

  1. Vestluse käigus meenutatakse,et keha siseenergiat saab muuta:
    • tehes mehaanilist tööd
    • soojusülekande abil
  2. Õpilased kirjeldavad kodus tehtud vaatlusi:
    • küünla abil õhu liikumine toas, pliidi lähedal kiirgamine ja erinevast materjalist kehade puudutamine sama temperatuuriga ruumis.
  3. Õpetaja selgitab nende vaatluste olemust, lähtudes aineosakestest ja esitab õpilastele küsimusi:
    1. Kas soojusjuhtivuse (konvektsiooni,kiirguse) puhul paiknevad aineosakesed ja aine ümber või ei jne.
    2. Mida peab arvestama ehitusmaterjalide valikul seoses soojusülekandega?
    3. Miks tunduvad osad esemed samas ruumis jahedamad kui teised?
    4. Kuidas on soojuse kiirgumine ja neeldumine seotud keha temperatuuri ja heleduse/tumedusega?
  4. Õpetaja abiga tehakse vihikusse lühikonspekt soojusülekande liikide definitsiooni ja põhitunnustega lähtudes aine ehitusest.

Kirjandus

Lisa

  1. Õppemudel Fail:Soojusjuhtivus mudel.swf




10. Soojusülekanne

Õppetunni kava ?

Soojusülekanne. Soojushulga arvutamine kehade soojenemisel ja jahtumisel.

Eesmärk: Soojusülekande tingimuste mõistmine õpilaste poolt. Õppida lahendama tekstülesandeid soojushulga arvutamise kohta soojusülekande protsessis.

Õppevahendid: Ülesannete kogud, töövihik, õpetaja poolt koostatud ülesanded, kalorimeeter.

Mõisted: soojuslik tasakaal, kalorimeeter, soojusülekanne, termos

Tulemus: Õpilane mõistab, millistel tingimustel soojusülekanne toimub, mida tähendab soojuslik tasakaal, mis on kalorimeeter ja kus praktikas seda seadet peale katsete tegemise kasutatakse? Õpilane tuletab meelde tekstülesannete lahendamise eeskirju ning oskab kasutada valemit Q = c\,m\,(t_2 - t_1).

Tunni sisu

  1. Vestluse käigus tuletatakse meelde, mida kujutab endast soojusülekanne, millised liigid on olemas ja millistel tingimustel see toimub (soojemalt külmemale)?
  2. Arutatakse ka ,mida tähendab soojuslik tasakaal? Võib õpilasi ka hinnata.
  3. Õpetaja näitab õpilatele kalorimeetrit,selgitab selle tööpõhimõtet ja põhjust,miks katsed on vaja teha kalorimeetris?
    • Õpilased pakuvad variante, kus kalorimeetri põhimõttel olevaid asju (termos jne) kasutatakse praktilises elus.
  4. Arutelu käigus tuletatakse valem Q = c\,m\,(t_2 - t_1) ja ühikud
  5. Õpetaja tuletab meelde tekstülesannete lahendamise eeskirja.
  6. Kodus antakse lahendada lihtne ülesanne.
    • Näiteks: Kui suur soojushulk on vajalik anda 1 kg rauale, et see soojeneks 306° võrra?
  7. Selgita, mida näitab raua erisoojus.

Kirjandus



11. Kehade soojenemine ja jahtumine

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Süvendada ülesannete lahendamise oskust. Õpetada õpilasi aru saama erisoojuse füüsikalist sisu.

Õppevahendid: Ülesannete kogud, töövihik, õpetaja poolt koostatud ülesanded.

Mõisted: Erisoojus.

Tulemus: Õpilased oskavad lahendada mitmesuguseid ülesandeid soojushulga arvutamise ja soojusliku tasakaalu kohta ning on aru saanud erisoojuse füüsikalisest sisust.

Tunni sisu

  1. Õpetaja abiga analüüsitakse kodus lahendatud ülesannet ja pannakse kirja erisoojuse füüsikaline sisu.
  2. Lahendatakse ülesandeid (ülesannete kogu, õpik,õpetaja poolt koostatud ülesanded).Võib ka hinnata! Võib teha ka paaris – ning rühmatööd.

Kirjandus

Lisa




12. Kordamine.Soojenemine ja jahtumine

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õpilaste teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid: Õpik,füüsika vihik, töövihik,õpetajal ka KT kogumik,ülesannete kogu

Mõisted: Siseenergia, soojusülekanne, soojushulk, soojusjuhtivus, konvektsioon, kiirgus, soojuslik tasakaal, kalorimeeter, erisoojus.

Tulemus: Õpilased on valmis KT-ks.

Tunni sisu

  1. Kokkuvõtlik vestlus mõistetest: siseenergia, soojusülekanne,soojushulk, soojusjuhtivus, konvektsioon,kiirgus, soojuslik tasakaal, kalorimeeter, erisoojus.
  2. Ülesannete lahendamine ülesannete kogust.
  3. Õpetajapoolne küsitlus lähtudes KT küsimustest.

Kirjandus



13. Kontrolltöö.Soojenemine ja jahtumine

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õpilaste teadmiste taseme väljaselgitamine ja enesekontroll.

Õppevahendid: Kontrolltöö kogumik. (võivad olla ka õpetaja poolt ise koostatud küsimused).

Õpilased võivad kasutada ka

  • valemite lehti
  • teatud olukorras ka õpikuid, TV-d jne.

Mõisted: siseenergia, soojusülekanne, soojushulk, soojusjuhtivus, konvektsioon, kiirgus, soojuslik tasakaal, kalorimeeter, erisoojus

Tunni sisu

  1. Teadmiste kontrollimine:iseseisev kirjalik töö (tööd võib planeerida ka 2 või 4 kaupa), mis koosneb 2-st osast:
    1. Teooria: Siseenergia, soojusülekanne,soojushulk. Soojusjuhtivus,konvektsioon,kiirgus, soojuslik tasakaal, kalorimeeter, erisoojus.
    2. Ülesanded: - 1) Valemi Q = c\,m\,(t_2 - t_1) kohta.
    3. Erisoojuse füüsikalise sisu lahtiseletamine. Mida tähendab, et antud aine erisoojus jahtumisel/soojendamisel on ... ?
  2. Hinnata võib ka eraldi teooriat ja ülesannete lahendamist.

Kirjandus



14. Aine agregaatoleku muutumised

Õppetunni kava ?

Aine agregaatoleku muutumised: sulamine, tahkumine, aurumine(keemine), kondenseerumine.

Eesmärk: Õpilased saavad aru,et aine olek on määratud osakeste asukoha,vastasmõju ja liikumisega ning mõistavad,milles seisneb üleminekute füüsikaline sisu.

Õppevahendid:Anum,jää,termomeeter.

Mõisted: sulamine, tahkumine, sulamistemperatuur, sulamissoojus, aurumine, kondenseerumine, aurustumissoojus, keemistemperatuur.

Tulemus:Õpilane oskab kirjeldada erinevaid olekumuutusi nii väliselt kui ka sees toimuvaid muutuseid silmas pidada.Saab aru vastavate füüsikaliste suuruste sisust.

Tunni sisu

  1. Katse, kus jälgitakse jää muutumist veeauruks.
  2. Õpetaja selgitus protsesside kohta ja vihikusse definitsioonide kirjapanek: Sulamine, tahkumine, sulamis(tahkumis)temperatuur, sulamis(tahkumis)soojus, aurumine (keemine), kondenseerumine, aurustumis (keemis) ja kondenseerumissoojus ja keemistemperatuur.
  3. Aurumise ja keemise kohta peaks tegema selgitava joonise.
  4. Õpilased koostavad rühmatööna ülevaate, mis toimub aineosakestega ühest olekust teise üleminekutel.Võib ka hinnata.
  5. Õpilastele esitatakse lahendamiseks probleem: kas kõik ained võivad esineda kõigis kolmes olekus? Lõpuks selgitab õpetaja, millest see sõltub?
  6. Koduseks antakse ülesanne leida valemid, millega lahendada ülesandeid agregaatolekute muutumise kohta.

Lisa

  • Vee tsükkel looduses [1]

Kirjandus



15. Aine agregaatoleku muutumised. Arvutusülesanded

Õppetunni kava ?

Arvutusülesanded agregaatolekute kohta.

Eesmärk: Süvendada ülesannete lahendamise oskust.

Õppevahendid: Ülesannete kogud,töövihik,õpetaja poolt koostatud ülesanded.

Mõisted:sulamine, aurumine, aurumissoojus, sulamissoojus

Tulemus: Õpilased oskavad lahendada mitmesuguseid ülesandeid soojushulga arvutamise kohta agregaatolekute muutumisel.

Tunni sisu

  1. Õpetaja abiga analüüsitakse kodus leitud valemeid: Q = \lambda\;m ja Q = L\;m
  2. Lahendatakse ülesandeid (ülesannete kogu, õpik,õpetaja poolt koostatud ülesanded).Võib ka hinnata! Võib teha ka paaris – ning rühmatööd.
  3. Lõpuks joonistatakse graafik,mis kujutab -25 ° jää temperatuuri tõstmist kuni veeauruks muutumiseni:

Fail:Veegraafik.png

Kirjandus



16. Aine agregaatolekud. Kordamine

Õppetunni kava ?

KORDAMINE. Ettevalmistus kontrolltööks.

Eesmärk: Õpilaste teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid: Õpik, füüsika vihik, töövihik, õpetajal ka KT kogumik, ülesannete kogu

Mõisted: sulamine, tahkumine, sulamissoojus, keemine, kondenseerumine, keemistempetuur.

Valemid: Q = \lambda\;m ja Q = L\;m

Tulemus: Õpilased on valmis KT-ks.

Tunni sisu

  1. Kokkuvõtlik vestlus mõistetest ja valemitest: Sulamine, tahkumine, sulamis(tahkumis)temperatuur, sulamis(tahkumis)soojus, aurumine (keemine), kondenseerumine,aurustumis -(keemis) ja kondenseerumissoojus ja keemistemperatuur. Valemid: Q = \lambda\;m ja Q = L\;m
  2. Ülesannete lahendamine ülesannete kogust.
  3. Õpetajapoolne küsitlus lähtudes KT küsimustest.

Lisa

  1. Teha õpilastele ülevaade soojusmasinatest (võiks varem anda nendele koduseks ülesandeks teha referaate sellel teemal). Referaate hinnata.

Kirjandus



17. Aine agregaatolekud. Kontrolltöö

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õpilaste teadmiste taseme väljaselgitamine ja enesekontroll.

Õppevahendid: Kontrolltöö kogumik. Võivad olla ka õpetaja poolt ise koostatud küsimused. Õpilased võivad kasutada ka valemite lehti ning teatud olukorras ka õpikuid, TV-d.

Mõisted: sulamine, tahkumine, sulamistemperatuur, sulamissoojus, aurumine, kondenseerumine, aurustumissoojus, keemistemperatuur.

Tunni sisu

  1. Teadmiste kontrollimine- iseseisev kirjalik töö, mis võis koosneda 2-st osast:
    • Teooria: Õpilased vastavad küsimustele alljärgnevate mõistete kohta: Sulamine ,tahkumine,sulamis(tahkumis)temperatuur,sulamis(tahkumis)soojus, aurumine (keemine),kondenseerumine,aurustumis (keemis) ja kondenseerumissoojus ja keemistempetuur.
  2. Ülesanded:
    • Valemite Q = \lambda\;m ja Q = L\;m kohta.
    • Lisaülesanded graafikutelt protsesside äratundmise kohta.
  3. Hinda eraldi teooriat,ülesannet ja lisaülesannet.

Kirjandus



18. Aatom ja aatomimudel

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Anda õpilastele teadmisi aatomi ehitusest, mis aitab neil paremini mõista varsti õpitavat teemat Elekter. Samuti aitab see teema paremini mõista mitmesuguseid energeetikaalaseid probleeme. Teema võimaldab avada ka mitmeid filosoofilis- maailmavaatelisi küsimusi. Õpetada õpilasi iseseisvalt töötama õpikuga.

Õppevahendid: Õpetaja poolt väljatöötatud Tööleht nr. 1 ning õpik. Samuti saab palju materjali internetist.

Mõisted: Aatom, tuum, elektron, prooton, neutron, nukleon, elektronkate, mudel.

Tulemus: Õpilased orienteeruvad kaasaja füüsika probleemides.

Tunni sisu

  1. Õpetaja tutvustab edasiste tundide käiku ja töölehtede täitmisega seotut.
  2. Õpilased teevad iseseisvat tööd töölehega; võib teha ka paaris- ja rühmatööd.
  3. Õpilasi võib ka hinnata.

Tööleht nr.1

Ava füüsika vihik, jäta vasakpoolne leht tühjaks ja kirjuta parempoolse lehe ülalt 20-le ruudule kolme ruudu kõrgune pealkiri:

AATOMI EHITUS.

Tee see teist värvi ja tõmba 2 joont alla! Seejärel jäta kaks ruutu vahele ja kirjuta alapealkiri:

  1. Mis on aatom?

Loe läbi õpikust vastav peatükk ja vasta vihikusse järgmistele küsimustele või lõpeta lause. ÕPI SEE KA JÄRGMISEKS TUNNIKS ÄRA!

NB! IGA UUE VASTUSE VÕI LAUSE VAHELE JÄTA VABAKS 1 RUUT ja ALUSTA TAANDREAGA. Tee seda alati!

  1. Mis on aatom?
  2. Mida sa tead aatomi mõõtmetest?
  3. Elektriliselt on aatom ........... .
  4. Aatom koosneb positiivselt .....................................Tuumas on .......... .
  5. Mida tähendab aatom kreeka keeles?
  6. Mis on nukleonis?
  7. Kas nukleonid koosnevad ka osakestest?Millistest?
  • Loe õpikust ja vasta vihikusse järgmistele küsimustele või lõpeta lause.
  1. Kes avastas elektroni?
  2. Mis on mudel?
  3. Joonista Thomsoni aatomimudel!
  4. Mis laenguga on alfaosakesed?
  5. Mida tegid alfaosakesed, kui nad läksid läbi aatomi (vaata kolme erinevat osakest!)
  6. Kuidas nägi välja Rutherfordi aatomimudel?Tee ka joonis!
  7. Kirjuta üles kaks Bohri postulaati!

Lisa

Kirjandus



19. Valgus. Valguse kiirgumine ja neeldumine

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Anda õpilastele teadmisi aatomi ehitusest, mis aitab neil paremini mõista varsti õpitavat teemat Elekter. Samuti aitab see teema paremini mõista mitmesuguseid energeetikaalaseid probleeme. Õpetada õpilasi iseseisvalt töötama õpikuga.

Õppevahendid: Õpetaja poolt väljatöötatud Tööleht nr. 2 ning õpik. Samuti saab palju materjali internetist.

Mõisted: Kvant, valgus, joonspekter, spekter

Tulemus: Õpilased orienteeruvad kaasaja füüsika probleemides.

Tunni sisu

  1. Õpilased teevad iseseisvat tööd töölehega. Võib teha ka paaris- ja rühmatööd.
  2. Õpilasi võib ka hinnata.

Tööleht nr 2

Jäta 4 ruutu vahele ja kirjuta pealkiri: Valguse kiirgumine ja neeldumine.

Loe õpikust ja vasta vihikusse järgmistele küsimustele või lõpeta lause.

ÕPI SEE KA JÄRGMISEKS TUNNIKS ÄRA!

NB! IGA UUE VASTUSE VÕI LAUSE VAHELE JÄTA VABAKS 1 RUUT ja ALUSTA TAANDREAGA seda tee alati!

  1. Kuidas tunda joonspektri järgi ära,mis ainega on tegemist?
  2. Miks nimetatakse Bohri kvanditud aatomimudelit Ruthefordi-Bohri aatomimudeliks?
  3. Kust „tuleb” valgus?
  4. Loe läbi kõik, mis sa vihikusse oled kirjutanud ja seejärel loe läbi ka temaatika kokkuvõte õpikust.

Kirjandus



20. Aatomituum. Aatomituuma mudel

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Anda õpilastele teadmisi aatomi ehitusest, mis aitab neil paremini mõista varsti õpitavat teemat Elekter. Samuti aitab see teema paremini mõista mitmesuguseid energeetikaalaseid probleeme. Teema võimaldab avada ka mitmeid filosoofilis- maailmavaatelisi küsimusi. Õpetada õpilasi iseseisvalt töötama õpikuga.

Õppevahendid: Õpetaja poolt väljatöötatud Tööleht nr. 3 ning õpik. Samuti saab palju materjali internetist.

Mõisted: Aatom, tuum, elektron, prooton, neutron, nukleon, elektronkate, mudel, laenguarv, massiarv, isotoop.

Tulemus: Õpilased orienteeruvad kaasaja füüsika probleemides.

Tunni sisu

  1. Õpetaja tutvustab edasiste tundide käiku ja töölehtede täitmisega seotut.
  2. Õpilased teevad iseseisvat tööd töölehega; võib teha ka paaris- ja rühmatööd.
  3. Õpilasi võib ka hinnata.

Tööleht nr 3

Jäta 4 ruutu vahele ja kirjuta pealkiri: Aatomituuma mudel.

Loe õpikust ja vasta vihikusse järgmistele küsimustele või lõpeta lause.

ÕPI SEE KA JÄRGMISEKS TUNNIKS ÄRA!

NB! IGA UUE VASTUSE VÕI LAUSE VAHELE JÄTA VABAKS 1 RUUT ja ALUSTA TAANDREAGA. Tee seda alati!

  1. Aatomituum koosneb ..... .
  2. Mis määrab ära elemendi keemilised omadused?
  3. Mida tead elemendi kohta,mida sümboolselt tähistame X ? Mis element see on? Kuidas tähistatakse sümboolselt aatomituuma?
  4. Mis on isotoop?

Kirjandus



21. Aatomituumade muundumine

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Anda õpilastele teadmisi aatomi ehitusest, mis aitab neil paremini mõista varsti õpitavat teemat Elekter. Samuti aitab see teema paremini mõista mitmesuguseid energeetikaalaseid probleeme. Teema võimaldab avada ka mitmeid maailmavaatelisi küsimusi. Õpetada õpilasi iseseisvalt töötama õpikuga.

Õppevahendid: Õpetaja poolt väljatöötatud Tööleht nr. 4 ning õpik. Samuti saab palju materjali internetist.

Mõisted: Radioaktiivsus, tuumajõud.

Tulemus: Õpilased orienteeruvad kaasaja füüsika probleemides.

Tunni sisu

  1. Õpetaja tutvustab edasiste tundide käiku ja töölehtede täitmisega seotut.
  2. Õpilased teevad iseseisvat tööd töölehega; võib teha ka paaris- ja rühmatööd.
  3. Õpilasi võib ka hinnata.

Tööleht nr 4

Jäta 4 ruutu vahele ja kirjuta pealkiri: Aatomituumade muundumine.

1.Loe õpikust ja vasta vihikusse järgmistele küsimustele või lõpeta lause

ÕPI SEE KA JÄRGMISEKS TUNNIKS ÄRA!

NB! IGA UUE VASTUSE VÕI LAUSE VAHELE JÄTA VABAKS 1 RUUT ja ALUSTA TAANDREAGA.

  1. Kuidas nimetatakse aatomituumade iseeneselikku muundumist?Kes ja kuidas selle avastas?
  2. Tee vihikusse joonis radioaktiivse kiirguse lahutumise kohta magnetväljas!
  3. Kirjelda α , β , ja γ kiiri!
  4. Mida tead tuumajõududest?

Loe läbi kõik, mis sa vihikusse oled kirjutanud ja seejärel ka KOKKUVÕTE õpikust ! ÕPI ÄRA!

Lisa

Kirjandus



22. Tuumareaktor ja tuumaenergeetika

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Anda õpilastele teadmisi aatomi ehitusest, mis aitab neil paremini mõista varsti õpitavat teemat Elekter. Samuti aitab see teema paremini mõista mitmesuguseid energeetikaalaseid probleeme. Teema võimaldab avada ka mitmeid maailmavaatelisi küsimusi. Õpetada õpilasi iseseisvalt töötama õpikuga.

Õppevahendid: Õpetaja poolt väljatöötatud Tööleht nr. 5 ning õpik. Samuti saab palju materjali internetist.

Mõisted: Tuumareaktsioon, seoseenergia, termotuumareaktsioon, tuumareaktor, ahelreaktsioon .

Tulemus: Õpilased orienteeruvad kaasaja füüsika probleemides.

Tunni sisu

  1. Õpilased teevad iseseisvat tööd töölehega; võib teha ka paaris- ja rühmatööd.
  2. Õpilasi võib ka hinnata.
  3. Õpetaja toetab õpilasi

Tööleht nr 5

Jäta 4 ruutu vahele ja kirjuta pealkiri: Tuumareaktor ja tuumaenergeetika.

1.Loe õpikust ja vasta vihikusse järgmistele küsimustele või lõpeta lause

ÕPI SEE KA JÄRGMISEKS TUNNIKS ÄRA!

NB! IGA UUE VASTUSE VÕI LAUSE VAHELE JÄTA VABAKS 1 RUUT ja ALUSTA TAANDREAGA.

  1. Mis on tuumareaktsioon?
  2. Seoseenergia ...... .
  3. Kirjelda energia saamise 2 viisi ja kus neid kasutatakse?
  4. Vaata õpetaja poolt näidatud jooniseid termotuuma- ja ahelreaktioonide kohta!
  5. Milleks kasutame tuumareaktorit? (vaata ka õpetaja poolt näidatud jooniseid !)
  6. Tutvu õpikust looduskaitse ja ohutustehnikaga!

Loe läbi kõik, mis sa vihikusse oled kirjutanud ja seejärel ka KOKKUVÕTE õpikust ! ÕPI ÄRA!

Lisa

Kirjandus



23. Aatomi ehitus. Kordamine

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õpilaste teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid: Õpetaja poolt väljatöötatud töölehed nr 1-5 ning õpik. Samuti saab palju materjali internetist.

Mõisted: Aatom, tuum, elektron, prooton, neutron, nukleon, elektronkate, mudel, kvant, valgus, laenguarv, massiarv, radioaktiivsus, tuumajõud, isotoop, tuumareaktsioon, seoseenergia, termotuumareaktsioon, tuumareaktor, ahelreaktsioon.

Tulemus: Õpilased on valmis KT-ks.

Tunni sisu

  1. Õpetaja esitab küsimusi lähtudes mõistetest ning töölehtedel nr 1-5 (eelmised tunnid) tehtust. Õpilased vastavad ja võib ka hinnata.
  2. Kordamiseks ennem kontrolltööd võib täita ka töövihikud!

Lisa

Kirjandus



24. Aatomi ehitus. Kontrolltöö

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õpilaste teadmiste taseme väljaselgitamine ja enesekontroll.

Õppevahendid:Õpetaja poolt koostatud küsimused (lähtudes mõistetest).

Mõisted: Aatom, tuum, elektron, prooton, neutron, nukleon, elektronkate, mudel, kvant, valgus, laenguarv, massiarv, radioaktiivsus, tuumajõud, isotoop, tuumareaktsioon, seoseenergia, termotuumareaktsioon, tuumareaktor, ahelreaktsioon, CERN.

Tulemus:

Tunni sisu

  1. Õpilased vastavad kirjalikult küsimustele (mõisted).
  2. Õpilased lahendavaid üleasandeid: Mida tead aatomi (tuuma) kohta,kui seda sümboolselt väljendab {}_2^4X?
  3. Kontrolltöö võib seisneda ka töölehel kirjutatatu ettekandmisel õpilase poolt.

Lisa

Tunni teisel poolel võiks näidata internetist videosid CERNist.


Kirjandus



25. Kuidas inimesed kosmost uurivad

Õppetunni kava ?

Järgmised 5 tundi on kosmosest:

Eesmärk: Õppida tundma universumis toimuvat. Õppida tegema iseseisvat tööd õpikutega ja teatmeteostega , õppida kasutama internetti teadmiste omandamisel. Õppida loengu käigus tegema märkmeid olulisematest asjadest.

Õppevahendid: Õpikud, internet, mitmesugused õpetaja poolt pakutavad, videod, töövihik, mudelid, kodust kontrolltööd sisaldav tööleht.

Mõisted: Astronoomilised uurimismeetodid, täht, päikesesüsteem, planeet, planeedi kaaslane, komeet, asteroid, meteoor, aastaaegade vaheldumine, kuu faasid, varjutus, tähistaevas, tähtkuju, taevakaart, tähesüsteemid, galaktikate teke ja evolutsioon, Suur Pauk.

Tulemus:Õpilane omab lisaks mikromaailmas toimuvale ka ülevaadet makromaailmas toimuvast. Õpilane on omandanud erinevaid iseseisva õppimise kogemusi (kaasaarvatud koduse kontrolltöö tegemine).

Tundide sisu

  1. 1-s tunnis tutvustab õpetaja tööd järgneva 6-e tunni ulatuses: kuidas konspekteerida loengut, vaadatud videot jne?Selgitab ka interneti võimalusi.Õpetaja annab infot, kuidas teha kodust kontrolltööd.
  2. Õpilased kuulavad õpetaja loengut, vaatavad videosid, mudeleid jne tehes samaaegselt märkmeid vihikusse.
  3. Seejärel töötavad õpilased koduse kontrolltöö lehega vastavas tunnis toimunud teema ulatuses (sinna esialgu puhtalt midagi kirjutamata – puhtand valmib alles peale kordamise tundi ). Võib ka hinnata.
  4. Kordamise tunnis annab õpetaja lühiülevaate kõigist koduse kontrolltöö küsimuste vastustest.
  5. Viimases tunnis esitavad õpilased koduse kontrolltöö hindamiseks ja õpetaja selgitab ära kõik õiged vastused.

TÖÖLEHT "KOSMOS"

.......................................................................... (Ees- ja perekonnanimi) KLASS

Loe õpikut, kuula õpetaja loenguid,otsi materjale internetist ja vasta küsimustele! NB! Kasuta esialgu märkmete tegemisek füüsika vihikut!

TÖÖLEHE ESITAD ÕPETAJALE HINDAMISEKS ....... 200 .a.

Mida nimetatakse universumiks? Tähendus (lad .keelest).


Mida nimetatakse kosmoseks?


Mis on astronoomia?


Kes on astronoomid?


Milleks kasutatakse teodoliiti?


Kui kaugel on maa päikesest? Kuu maast?


Millest on tingitud tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil?


Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine?


Mida nimetatakse loomavööks? Kuidas seda teisiti nimetada?


Miks me ei näe kuu tagumist poolt, ehkki kuu pöörleb ümber oma telje?


Joonista päikesevarjutuse ja kuuvarjutuse skeemid! (TEE ERALDI kuu ja päike!)




Mis on astronoomia uurimismeetodiks?


Mille poolest erineb refraktor reflektorist ja mis on neis ühist?


Millal tekkis päikesesüsteem?


Nimeta kõik päikesesüsteemi planeedid alates lähemast! Kuidas neid liigitatakse?




Mis sa tead planeedist Phaeton?


Milleks on maa atmosfääris kasulik osoonikiht?


Mille eest kaitseb maad magnetväli?


Kas kuul on atmosfäär?


Kes ja millal tegi inimene esimesed sammud kuul? Mis oli tema esimene lause kuule astudes?


Mida sa tead Pluutost?


Kirjelda komeeti!.


Mida nimetatakse valgusaastaks? Millise suuruse ühik see on?


Mis spektriklassi kuulub päike?Värv?


Kuidas on seotud tähe mass tema elueaga?


Kuidas nimetatakse galaktikat, kuhu kuulub ka meie päikesesüsteem?


Kas universum paisub või tõmbub kokku? Põjendus!


Mida kujutab endast Suur Pauk? Millal see „käis“?


Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?


Kui kiiresti tiirleb Maa ümber päikese?


Kui oskad- TEE KA ARVUTUS!

Lisa

Kirjandus



26. Päikesesüsteem

Õppetunni kava ?

Vaata tundi Kuidas inimesed kosmost uurivad.



27. Maa liikumine

Õppetunni kava ?

Vaata tundi Kuidas inimesed kosmost uurivad.



28. Tähed,galaktikad,universum

Õppetunni kava ?

Vaata tundi Kuidas inimesed kosmost uurivad.



29. Kordamine. Kosmos

Õppetunni kava ?

Vaata tundi Kuidas inimesed kosmost uurivad.



30. Kontrolltöö. Kosmos

Õppetunni kava ?

Vaata tundi Kuidas inimesed kosmost uurivad.



31. Elektriseeritud kehad

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Anda õpilastele katsete tulemuste põhjal järelduste tegemise võimalus, et vastata küsimusele: „Mille poolest erineb elektriseeritud keha elektriseerimata kehast?“

Õppevahendid: Eboniit- ja klaaspulgad,siidi- ja karusnahatükid, elekrisultanid, kamm, väikesed paberitükid. Katsed kammi ja paberitükkidega jt. võib eelnevalt lasta ka kodus teha.

Mõisted: Elekter, laeng, elektrilaeng, elektriseerima, laengu ülekandumine, kehade laadumine.

Tulemus: Õpilased saavad aru elektriseerumise olemusest ja ülevaate elektrinähtuste ajaloolisest arengust.

Tunni sisu

  1. Õpetaja annab ajaloolise ülevaate elektrinähtuste arengust (Thales – merevaik jne.) (eelnevalt võib ka ajaloolist materjali õpilastele lugemiseks pakkuda ja tunnis räägivad nemad,mida lugesid ning õpetaja täiendab).
  2. Õpetaja viib õpilaste abiga läbi erinevaid katseid ülalnimetatud vahenditega ning laseb õpilastel teha järeldusi.
  3. Õpetaja esitab küsimusi:
    • millline omadus on hõõrutud eboniitpulgal võrreldes hõõrumata pulgaga?
    • mis on elektrilaeng?
    • kuidas kehi elektriseerida?
    • jne.
  4. Vestluse käigus arutatakse hõõrdelektriga seotud probleeme (bensiin bensiinipaagis jne.)
  5. Õpilastele võib anda lahendamiseks ülesandeid (õpik, töövihik, ülesannete kogud).Õpilasi on soovitav ka hinnata.

Kirjandus



32. Laetud kehade vastastikmõjud

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Teadvustada õpilastele, et elektriseerumisel saavad mõlemad kehad laengu ja et looduses on kahte liiki laengid. Katsetega pannakse õpilased tegema järeldusi laengute vastasmõju kohta. Võib võrrelda ka gravitatsioonilise vastasmõjuga.

Õppevahendid: Elektrofoormasin ja elektrilised sultanid.

Mõisted: elektrilaengud, elektrijõud, äike

Tulemus: Õpilased mõistavad, et elektrilaenguid on kahte liiki ning omavad arusaama laetud kehade vastasmõjust.Õpilased mõistavad, et elektrilaeng iseloomustab kehadevahelise vastasmõju tugevust.

Tunni sisu

  1. Õpetaja demonstreerib katset, kus samanimeliselt laetud kehad tõukuvad ja erinimeliselt laetud tõmbuvad.
  2. Õpilased teevad katsete põhjal järeldusi (kahte liiki laengute olemasolu,tõmme,tõuge).
  3. Õpetaja annab ülevaate B.Franklinist ja välgust (võimaluse korral näidata vastavasisulisi videosid).
  4. Õpilased teevad omale joonise,mis selgitavad tõmmet ja tõuget laengute puhul.
  5. Õpilased lahendavad mitmesuguseid ülesandeid (õpik,töövihik,ülesannete kogu jne.): elektrijõudude sõltuvus kaugusest laengute vahel, laengute suurusest; laengu liigi kindlaksmääramine jt.

Lisa

Wikipedia Benjamin Franklin (ing k)

Kirjandus



33. Laengu kindlakstegemise seadmed

Õppetunni kava ?

Laengu kindlakstegemise seadmed. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud.

Eesmärk: Õpetada õpilasi tegema iseseivalt katset, et aru saada elektroskoobi tööoõhimõttest. Selgitada õpilastele, miks osad ained juhivad ja osad ained ei juhi elektrit.

Õppevahendid: Elektroskoop, erinevast materjalist kehad (juhid, mittejuhid),elektriline sultan.

Mõisted: Elektroskoop, elektrijuht, dielektrik, pooljuht

Tulemus: Õpilased on aru saanud elekroskoobi tööpõhimõttest,oskavad sellega viia läbi mõõtmisi, on valmistanud ise katseseadme ja mõistavad, miks osad ained juhivad ja teised ei juhi elektrit.

Tunni sisu

  1. Õpilastel on eelnevalt antud ülesanne kodus valmistada naelast ja paberiribadest elektroskoobi mudel (seda terminit ei pruugi neile kohe öelda). Seejärel on neil palutud naela puudutada juustes hõõrutud kammiga ja võrrelda kui kammi ei ole eelnevalt hõõrutud.
  2. Õpetaja laseb erinevatel õpilastel kirjeldada tulemusi ja ühiselt jõutakse järeldusele, et sellise riistaga saab teha kindlaks, kas keha on laetud, või ei.
  3. Õpetaja näitab seejärel katseid kooli elektroskoobiga (ka laengu suurust ja märki silmas pidades).
  4. Seejärel teevad õpilased vihikusse joonise elektroskoobit ja panevad kirja olilisema.
  5. Õpetaja annab mitmesuguseid ülesandeid (õpik,töövihik,ülesannete kogu), et õpitut kinnistada.
  6. Seejärel demonstreerib õpetaja katseid, millest õpilased teevad järelduse:on aineid, mis juhivad elektrit ja on ka mittejuhte.
  7. Lahendatakse teemat kinnistavaid õpetaja poolt antud ülesandeid.

Lisa

  1. Õpetaja räägib ka pooljuhtidest.

Kirjandus



34. Mis ümbritseb laetud keha

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Lisaks gravitatsiooniväljale anda õpilastele ülevaade elektriväljast .Samuti täiendada õpilastes aine ja välja (kui mateeria liikidest) mõistetest arusaamist.

Õppevahendid:Elektroskoop,eboniitpul,klaaspulk,elektrisultan.

Mõisted: Aine, väli, mateeria, elektriväli, elektrijõud, elektrivälja levimiskiirus vaakumis.

Tulemus: Õpilastel on tekkinud arusaam elektriväljast kui vastastikmõju vahendajast.

Tunni sisu

  1. Õpetaja teeb mitmesuguseid katseid elektroskoobi abil, kus õpilased näevad, et laadimata kehade ümbrus erineb laetud kehade ümbrusest.
  2. Õpilastel palutakse katsete põhjal teha järeldusi, mille tulemusel jõutakse elektrivälja olemuseni. Võib ka hinnata.
  3. Järnevalt teeb õpetaja rea katseid, kus näitab elektrivälja tugevust sõltuvana kaugusest ja laengu suurusest. Õpilased pakuvad omapoolseid järeldusi. Võib ka hinnata.
  4. Tunni lõpus lahendavad õpilased mitmesuguseid ülesandeid (arutlus, joonised jne), mis kinnistavad eelnevalt õpitut.

Lisa

Kirjandus



35. Elektron, prooton

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Anda õpilastele juurde teadmisi aatomi ehitusest.

Õppevahendid: Keemiatundides kasutatavad aatomi mudelid.

Mõisted: Aatom, mudel, tuum, elektronkate, elektron, prooton, neutron, elementaarlaeng, ioon, kulon.

Tulemus: Õpilased saavad ülevaate aatomi ehitusest, mis on eelduseks paljude järgnevate tundide mõistmiseks, kui räägitakse elektrinähtustest. Õpilased mõistavad ka mudelite osa tunnetusprotsessides.

Tunni sisu

Bohri mudel
  1. Toimub kordamine, kus vastatakse küsimustele: "Millest koosneb aine, kuidas aineosakesed liiguvad ?" – lühidalt mitmesugused küsimuse 9 kl.esimestest tundidest (Füüsika 9.klass). Võib ka hinnata.
  2. Õpetaja meenutab aatomi uurimise ajalugu: Thomsoni mudel , aatomi planetaarne mudel, Bohri mudel ja kaasaegne aatomi mudel.
  3. Seejärel arutatakse koos läbi mõistete: aatom, mudel, tuum, elektronkate, elektron, prooton, neutron,elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, elektrilaenguühiku 1 kulon füüsikaline sisu ning fikseeritakse tulemused.
  4. Järgneb ülesannete lahendamine (õpik,töövihik jne.): aatomi kogulaeng, osakeste arvu kindlakstegemine, ioonide teke, keha laengu tekke mehanism elektronide liitmisel-loovutamisel jne.
  5. Kui tunni lõpus jääb vaba aega, anda iseseisvalt ette õppida järgmise tunni materjal Kehade elektriseerumine. Võib ka hinnata.

Lisa

Kirjandus



36. Kehade elektriseerumine

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Anda õpilastele ülevaade elektriseerumise olemusest (keha laengu määrab prootonite ja neutronite ernev arv;elektriseerimisel lähevad elektronid üle ühelt kehalt teisele). Arendada edasi õpilaste arusaama universaalsetest loodusseadustest, antud juhul laengu jäävuse seaduse abil. Kuna materjal oli antud kodus iseseivalt läbi töötada, siis arendatakse ka õpilaste iseseisva töö oskust (kõige olulisema leidmine).

Õppevahendid: Kaks elektroskoop, eboniit- ja klaaspulk, siidi- js villane riie.

Mõisted:Elektriseerumine hõõrdumisel ja kokkupuutel, hõõrdeelekter, laeng, elektriliselt isoleeritud süsteem, elektrilaengu jäävuse seadus.

Tulemus: Õpilased oskavad seletada elektriseerumise olemust aatomi ehitusest lähtuvalt. Samuti on suurenenud iseseisva töö oskus (olulise leidmine).

Tunni sisu

  1. Õpetaja teeb mitmesuguseid katseid: laeb eboniitpulga hõõrdumise teel, puudutab sellega elektoskoopi.Seejärel ühendab laetud elektroskoobi laadimata elektroskoobiga (alul dielektrikuga seejärel juhiga).
  2. Katsete tegemise käigus esitab õpetaja küsimusi pma tegevuse kohta. Õpilased vastavad, tuginedes iseseivat õpitule.
  3. Seejärel lahendavad õpilased ülesandeid, mis kirjeldavad:
    • kuidas toimub elektrilaengu ülekanne negatiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale ?
    • kuidas toimub elektrilaengu ülekanne positiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale?
    • kuidas toimub laengute ülekanne, kui mõlemad kehad omavad laenguid?
  4. Koos õpetajaga arutledes jõuavad õpilased arusaamisele ka elektrilaengu jäävuse seadusest.
  5. Järgmiseks tunniks soovitatakse õpilastel vaadata kodus, mida teeb elektrivool?

Lisa

Kirjandus



37. Elektrivool ja selle toimed

Õppetunni kava ?

Elektrivool ja selle toimed. (Alalis- ja vahelduvvool).

Eesmärk:Anda ülevaade, mis on elektrivool, kuidas ta juhis tekib,mis on vooluallikas,kus kasutatakse ära voolu toimeid. Tutvustatakse ka alalisvoolu ja vahelduvvoolu.

Õppevahendid: Kõige lihtsam vooluring (õpilastele selle sisu ei räägita), mitmesugused vooluallikad, galvanomeeter, magnetid, magnetnõel, katseseade voolu keemilise toime näitamiseks.

Mõisted:Elektrivool, vaba laengukandja, elektrivoolu kokkuleppeline suund, elektrolüüt.


Tulemus: Õpilased saavad aru, et elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning mõistavad voolu tekke põhjuseid juhis.Koduste vaatluste ja klassis näidatu/räägitu põjal omavad õpilased ettekujutust voolu soojuslikust,keemilisest ja magneetilisest toimest.

Tunni sisu

  1. Õpilased kirjeldavad kodus nähtut (mida vool teeb, voolu toimed).
  2. Õpetaja teeb vajadusel katseid (lähtudes õppevahenditest) ja koos jõtakse mõistete (vt.ülal) sisu mõistmiseni.
  3. Materjali kinnistamiseks lahendavad õpilased mitmesuguseid ülesandeid: (võib hinnata)
    • võrdlevad voolu näiteks vee voolamisega, analüüsivad põhjuseid;
    • põhjendavatd voolu teket juhis ja mittetekkimist dielektrikus;
    • teevad jooniseid voolu tekke selgitamiseks juhis ja elektolüüdis;
    • teevad küsimusülesandeid voolu toimete kohta;

Lisa

Kirjandus



38. Voolutugevus

Õppetunni kava ?

Eesmärk:Õpilased saavad ülevaate mõistest voolutugevus. Õpetada õpilasi lahendama tekstülesandid I, q ja t arvutamiseks.

Õppevahendid: Ülesannete kogu või jaotusmaterjal.

Mõisted: Voolutugevus, amper, (1mA, 1kA jne-ehk tuletatud ühikud).

Tulemus: Õpilastes tekib arusaam voolutugevusest 1 amper, oskavad teisendada ühikuid ja saavad juurde kogemusi tekstülesannete lahendamiseks.

Tunni sisu

  1. Õpetaja toob näite vee voolamisest kraanist ämbrisse ja selgitab selle põhjal voolutugevuse mõistet.
  2. Õpilased panevad kirja valemi I =\frac{q}{t}, voolutugevuse ühiku 1 amper = 1 kulon / 1 sekundiga ning kirjutavad välja enam kasutatavad kordsed ühikud.
  3. Õpetaja räägib, milline voolutugevus on inimesele ohtlik.
  4. Õpilased lahendavad mitmesuguseid ülesandeid:
    • teisendavad ühikuid;
    • tekstülesanded I, q ja t arvutamiseks
    • soovitav ka graafiliste ülesannete lahendamine  q = f\;(t) põhjal.

Lisa


Kirjandus



39. Voolutugevuse mõõtmine

Õppetunni kava ?

Eesmärk:Õpilastele antakse ülevaade ampermeetri töö põhimõttest, kudas selle mõõteriistaga mõõta. Korratakse mõõteriista kasutamise eeskirju. Õpilased harjutavad voolutugevuse mõõtmist.

Õppevahendid: Õpetaja poolt koostatud vooluringid voolutugevuse mõõtmiseks. Jaotusmaterjalid.

Mõisted: Ampermeeter.

Tulemus: Õpilased oskavad mõõta voolutugevust ampermeetriga.

Tunni sisu

  1. Õpetaja vestlus õpilastega, mille tulemusena tekkib arusaam ampermeetri tööpõhimõttest ja oskus tema kasutamisest mõõtmiseks.
  2. Õpilased lahendavad ülesandeid ampermeetri skaala kasutamise kohta (jaotise väärtus, mõõtepiirkond, näit, viga mõõtmisel).
  3. Õpilased sooritavad praktilise voolutugevuse mõõtmise õpetaja poolt koostatud vooluringi abil.
  4. Voolutugevust võib mõõta ka Ohmi seaduse mudeli abil.

Kirjandus

Lisa




40. Kordamine. Elekter. Teooria

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid: Mitmesugused jaotusmatejalid küsimuste ja ülesannetega

Mõisted: Elekter, elektriseerima, laengu ülekandumine, kehade laadumine, Elektrijõud, laeng, Elektroskoop, juht, dielektrik, Aine, väli, mateeria, elektriväli, elektrostaatiline väli, elektrijõud, Aatom, mudel, tuum, elektronkate, elektron, prooton, neutron, elementaarlaeng, ioon, kulon, hõõrdeelekter, Elektrivool, vaba laengukandja, elektrivoolu kokkuleppeline suund, elektrolüüt. Elektriseerumine hõõrdumisel ja kokkupuutel, elektriliselt isoleeritud süsteem, elektrilaengu jäävuse seadus.

Tulemus: Õpilased on valmis kontrolltööks.

Tunni sisu

  1. Varemõpitu kordamine-õpilaste iseseisev töö jaotusmaterjalidega. NB! Õpetaja pidevalt laseb õpilastel lugeda vastuseid ja teeb omapoolseid komentaare. Võib ka hinnata.

Lisa

Kirjandus

  • Raamat:Füüsika IX klassile. Soojusõpetus (Koolibri) aatom (lk 50, 64), elektronkate (lk 50, 64, 57), elektron (lk 64, 53), tuum (lk 57), neutron (lk 68), aine (lk 13), elementaarlaeng (lk 53), laeng (lk 53), prooton (lk 67), mudel (lk 54),
  • Raamat:Füüsika IX klassile. Elektriõpetus (Koolibri) aatom (lk 18), tuum (lk 18), elektronkate (lk 18), elektron (lk 18), neutron (lk 18), prooton (lk 18), dielektrik (lk 14), elektrijõud (lk 9, 17), elektriväli (lk 17, 28, 44), laeng (lk 7, 10, 20), hõõrdeelekter (lk 7, 23), ioon (lk 20), elementaarlaeng (lk 19), elektrivool (lk 27), vaba laengukandja (lk 27), elektroskoop (lk 12),



41. Kordamine. Elekter. Ülesanded

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Ülesannete lahendamise oskuste süvendamine.

Õppevahendid: Õpetaja poolt ettevalmistatud ülesanded .

Mõisted: Voolutugevus, amper, ampermeeter.

Valemid:

  • I = \frac {q}{t}
  • q = I\;t
  • t = \frac {q}{I}

Tunni sisu

  1. Õpilased teisendavad ühikuid . N: 2kA = A jne.
  2. Õpilased lahendavad ülesandeid ampermeetri skaala tundmise kohta.
  3. Õpilased lahendavad tekstülesandeid valemite kohta
  • I = \frac {q}{t}
  • q = I\;t
  • t = \frac {q}{I}

NB! Õpilasi võib ka hinnata.

Lisa

Kirjandus



42. Kontrolltöö. Elektrilaengud, elektriväli, elektrivool

Õppetunni kava ?

Mõisted: laeng, aatom, elektrijõud jpm

Eesmärk: Õpilaste teadmiste ja oskuste väljaselgitamine ning enesekontroll.

Õppevahendid:Õpetaja poolt antud kontrolltöö (ise koostatud, KT kogumik jne.).

Tulemus: Õpilased on materjali omandanud vähemalt hindele „rahuldav“.

Tunni sisu

  1. Teadmiste kontrollimine – iseseisev kirjalik töö, mida hinnatakse kahe hindega:
    1. Teooria
    2. Ülesanded

Kontrolltöö märksõnad: Elekter , elektrilaeng, elektriseerima, laengu ülekandumine, kehade laadumine. Samanimelised (samaliigilised) ja erinimelised (eriliigilised) elektrilaengud. Elektrijõud. Positiivne ja negatiivne laeng. Elektroskoop, juht, dielektrik. Aine, väli, mateeria, elektriväli, elektrostaatiline väli, elektrijõud, elektrivälja levimiskiirus vaakumis. Aatom, mudel, tuum, elektronkate, elektron, prooton, neutron,elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, elektrilaenguühik 1 kulon. Elektriseerumine hõõrdumisel ja kokkupuutel, hõõrdeelekter, elektriliselt isoleeritud süsteem, elektrilaengu jäävuse seadus. Elektrivool, vaba laengukandja, elektrivoolu kokkuleppeline suund, elektrolüüt.

Lisa

Kirjandus



43. Erinevad vooluallikad

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Anda õpilastele ülevaade, mis ülesanne on vooluallikal, mis toimub vooluallika sees ja mis liiki vooluallikad on olemas?

Õppevahendid: Mitmesugused vooluallikad: galvaanielement, patarei, aku, termoelement, pool, magnet, jalgratta dünamo, fotoelement, päikesepatarei, galvanomeeter, elektripirn.

Mõisted: Vooluallikas, termoelement, elektrivoougeneraator, fotoelement, päikesepatarei, galvaanielement, aku. Elektrilised ja mitteelektrilised e välised jõud.

Tulemus: Õpilased teavad, mis on vooluallikas ja millist liiki vooluallikaid on olemas. Samuti oskavad seletada, mis toimub vooluallika sees. Õpilased on saanud juurde teadmisi erinevate energialiikide muundumisest elektrienergiaks.

Tunni sisu

  1. Õpetaja demonstreerib mitmesuguste vooluallikate tööd.
  2. Koos õpilastega tuletatakse meelde voolu tekkeks vajalikke tingimusi (vaba laengukandja,elektriväli) ning seejärel tehakse järeldus, mis ülesanne on vooluallikal?
  3. Õpilased analüüsivad koos õpetajaga, kuidas töötab voolallikas, mida teeb ta klemme ühendavas juhis ja mida vooluallika enese sees?

Lisa

  1. Õpetaja annab ülevaate teemal „Konna koivast galvaanielemendini.“— see ülesanne võib olla antud ette valmistada ka õpilastele. Hinnata.

Kirjandus



44. Vooluring

Õppetunni kava ?

Eesmärk:Antakse vooluringi definitsioon ning õpitakse lugema skeeme ja koostama erinevaid vooluringe, milles esineb nii jada- kui ka rööpühendus.

Õppevahendid: Komplektid lihtsa vooluringi koostamiseks. Jaotusmaterjalid, millel on läbisegi vooluringi skeemid ja joonised sama vooluringi kohta.

Mõisted:Vooluring, lüliti, tarbija, jadaühendus, rööpühendus, skeem.

Tulemus: Õpilased oskavad lugeda elementaarseid skeeme, panna skeemi järgi kokku vooluringe ning oskavad vooluringi põhjal joonistada skeeme.

Tunni sisu

  1. Õpetaja esitab õpilastele küsimusi:
    • Nimeta vooluringi osad!
    • Kuidas neid skeemidel tähistatakse?
  2. Õpilaste vastuste põhjal defineeritakse vooluringi mõiste,tehakse lihtama vooluringi skeem ja õpilased panevad selle põhjal kokku vooluringi.
  3. Õpetaja räägib jada- ja rööpühendusest, demonstreerib neid ja joonistab skeemid.
    Fail:Jadaühendus.png
    Fail:Rööpühendus.png
  4. Õpilased lahendavad ülesandeid jaotusmaterjalidelt.

Lisa

  1. Õpilastele näidata ka Ohmi seaduse mudelit ja lasta selle järgi joonistada skeemid → Fail:Vooluring.swf
  2. Õpetaja võiks tutvustada ka segaühendust.
  3. Vikipeedia Ohmi seadus (eesti k)


Kirjandus



45. Pinge ja selle mõõtmine

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Anda õpilastele ülevaade pinge olemusest ja pinge mõõtmisest. Jätkata õpetamist, kuidas kasutada mõõteriistu.

Õppevahendid: Mitmesugused voltmeetrid.Jaotusmaterjalid tekstülesannete ja pinge mõõtmise skeemide ning vooluringide joonistega.

Mõisted: Pinge, elektriväli, volt, voltmeeter (ka kV,mV jne.), valem U =\frac{A}{q} (ka sellest tuletatud valemid).

Tulemus: Õpilased saavad aru pinge füüsikalisest sisust (ta on elektrivälja töö), oskavad lahendada tekstülesandeid ( U =\frac{A}{q}; A = q\;U; q =\frac {A}{U}) ja oskavad pinget mõõta.

Tunni sisu

  1. Õpetaja selgitab pinge mõistet ja annab ülevaate pinge ühikutest (soovitav ka võrrelda elektrivälja tööd mehaanilise tööga,et selgitada elektrivoolu ohtlikust).
  2. Koos õpilastega tehakse ülesandeid pingeühikute teisendamise kohta ja lahendadakse tekstülesanne valemi U =\frac{A}{q} abil.
  3. Õpetaja tutvustab voltmeetri ehitust ja näitab, kuidas seda kasutatakse.
  4. Õpilased lahendavad ülesandeid pinge mõõtmise kohta jaotusmaterjalidelt.

Lisa

Kirjandus



46. Arvutusülesannete lahendamine pinge kohta

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Tekstülesannete lahendamisoskuste arendamine.

Õppevahendid: Jaotusmaterjalid tekstülesannetega valemite U =\frac{A}{q}; A = q\;U; q =\frac {A}{U} kasutamise kohta.

Mõisted: Valemites olevad suurused pinge, elektrivälja töö, laeng

Tulemus: Õpilaste tekstülesannete lahendamise oskused on paranenud.

Tunni sisu

  1. Õpilased lahendavad õpetaja poolt antud ülesandeid.Õpetaja laseb lahenduskäike kirjutada ka tahvlile, teeb omapoolseid komentaare ja hindab.
  2. Kodus õpilased peaksid meelde tuletama võrdelist ja pöördvõrdelist sõltuvust, mida on õpitud matemaatikatundides. Soovitav oleks ka lasta õpikust lugeda Ohmi seaduse kohta käivat materjali.

Lisa

  1. Tunni lõpus võiks lahendada ka ülesande, kus korratakse valemit q = I\;t .

Kirjandus



47. Ohmi seadus

Õppetunni kava ?

Eesmärk:Ohmi seaduse tuletamine teoreetilise arutluse abil ja seejärel selle õigsuse kontroll katse abil.

Õppevahendid: Õppemudel Ohmi seaduse kohta. Võib panna kokku ka vastava vooluringi.

Mõisted: oom, võrdeline, pöördvõrdeline, sõltuvus, võrdetegur, elektritakistus, vooluring .

Tulemus: Õpilased on saanud aru Ohmi seaduse tõestamiset arutluse teel ja oskuse, kuidas arutelu õigsust praktiliselt kontrollida. Samuti on neil ettekujutus takistuse mõistest, mida edaspidi laiendatakse. Mis on võrdeline sõltuvus ja pöördvõrdeline sõltuvus?

Tunni sisu

  1. Korratakse mõisteid: võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus ning võrdetegur.
  2. Koos arutatakse, kuidas sõltub voolutugevus pingest sama juhi otstel ning jõutakse seose I ~ U ning sealt I = k U juurde. Õpetaja selgitab ka võrdeteguri k tähendust. Koos jõutakse takistuse mõisteni.
  3. Arutelu lõppedes sõnastatakse Ohmi seadus vooluringi osa kohta ( I =\frac {U}{R} ja I =\frac {1}{R}\;U)
  4. Järgneb teoreetilise arutelu kontroll katse abil (kasuta Ohmi seaduse mudelit!) Katse tulemused võiks fikseerida ka graafiku I = f\;(U) abil.
  5. Kinnistamiseks lahendatakse ülesandeid.
    • Kui pinge on 5V on voolutugevus 1A.
    • Millline on voolutugevus kui pinge on 10 V? 10kV? 1mV?

Lisa

Kirjandus

Tulemused puuduvad



48. Takistus ja eritakistus

Õppetunni kava ?

Ohmi seadus. Takistus. Eritakistus. Reostaat. Ülijuhtivus.

Eesmärk: Kinnistada Ohmi seadust ja anda ülevaade takistuse olemusest.

Õppevahendid: Mitmesugused takistid, erineva takistusega traadid, ampermeeter, voltmeeter, vooluallikas, juhtmed, lüliti, erinevad reostaadid, oommeeter, tester-õpetaja laual (võib ka õpilastele anda). Jaotusmaterjalid tekstülesannetega.

Mõisted: Takisti, reostaat, oom, oommeeter, eritakistus, ülijuhtivus, takistus, Ohmi seadus.

Tulemus: Õpilased saavad selgeks takistuse ja eritakistuse füüsikalise sisu, teavad kus kasutatakse reostaate, areneb edasi ülesannete lahendamise oskus.

Tunni sisu

  1. Õpetaja selgitab valemi R = \frac{U}{I} abil takistusühiku 1 oom saamist ja näitab ka takistuse mõõtmist oommeetriga ( tuleks selgitada ka ,mis on tester).
  1. Õpilased lahendavad tekstülesandeid valemite I = \frac{U}{R} , U = I\;R ja R = \frac{U}{I} kohta (võib ka hinnata).
  2. Õpetaja demonstreerib katsed, mis näitab R sõltuvust ainest, juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Koos jõutakse valemi R=\rho \frac{l}{S} mõistmiseni.Lahendatakse ülesandeid R arvutamise ja eritakistuse sisu mõistmise kohta.
  3. Õpetaja demonstreerib reostaadi kasutamist ja õpilased avaldavad arvamust,kus seda kasutada.

Lisa

  • Siia tundi sobib õppemudel Fail:Vooluring.swf
  • Tasub anda ülevaade ka juhi takistuse sõltuvusest temperatuurist ja rääkida ülijuhtivusest. (Võib ka eelnevalt anda õpilastele need teemad ette valmistada).

Magnet hõljumas ülijuhi kohal, mis on jahutatud vedela lämmastikuga.

Kirjandus

Video




49. Juhtide jada- ja rööpühendus

Õppetunni kava ?

Eesmärk:Õpilaste praktiliste oskuste arendamine vooluringide kokkupanekul ning katsete põhjal järeldute tegemise õpetamine.

Õppevahendid õpetajal: vooluallikas, kahe erineva takistusega takistit (võivad olla taskulambi pirnid), lüliti, oommeeter, amper- ja voltmeetrid ning juhtmed. (Soovitav oleks ka õpilate rühmadele anda samad katseseadmed).

Mõisted: jadaühendus, rööpühendus.

Tulemus: Õpilased oskavad kokku panna jada- ja rööpühendusi. Õpilased oskavad mõõta voolutugevust, pinget ning arvutada takistust.

Tunni sisu

  1. Õpetaja joonistab tahvlile jadaühenduse skeemi, mille alusel pannakse kokku vooluring.
  2. Teostatakse I, U ja R mõõtmised.
  3. Mõõtmistulemuste põhjal tehakse kokkuvõte lähtudes küsimustest:
    • milline on voolutugevus jadamisi ühendatud juhtides?
    • milline on pinge juhtide jada ja iga juhi otstel?
    • millega võrdub jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus?
  4. Õpetaja joonistab tahvlile (võib kasutada ka jaotusmaterjale jne) mitmesuguse kujuga vooluringe ja õpilased arvavad ära,kas tegemist on jada- või rööpühendusega.

Lisa

  • Võiks rääkida ka segaühendusest.

Kirjandus



50. Juhtide jada- ja rööpühendus 2

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Arendada õpilastes füüsikaülesannete lahendamise oskust.

Õppevahendid: Mitmesugused jaotusmaterjalid ülesannetega jada- ja rööpühenduste kohta.

Mõisted: jadaühendus, rööpühendus

Tulemus: Õpilaste ülesannete lahendamise oskus on paranenud.

Tunni sisu

  1. Küsitlemise käigus korratakse kõige olulisemat jada- ja rööpühenduse kohta.
  2. Lahendatakse ülesandeid:
    • skeemi abil vooluringi väljajoonistamine (kokkupanek);
    • vooluringi (võib olla ka joonisel) põhjal skeemi tegemine;
    • lihtsamad tekstülesanded jada- ja rööpühenmduste kohta;

Lisa

Kirjandus



51. Kordamine. Teooria. Ülesanded Ohmi seadusele

Õppetunni kava ?

Kordamine järgmised kolm tundi

Eesmärk: Teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid: Mitmesugused jaotusmaterjalid.

Mõisted: vooluallikas, termoelement, elektrivoolugeneraator, fotoelement, päikesepatarei, galvaanielement, aku, vooluring, lüliti, tarbija, jadaühendus, rööpühendus, skeem, pinge, elektrivälja töö, volt, voltmeeter, pöördvõrdeline sõltuvus, pöördvõrdeline sõltuvus, võrdetegur, juhi elektritakistus, takisti, reostaat, takistus, oom, oommeeter, eritakistus, elektrilised ja mitteelektrilised e.välised jõud, võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus

Valemid: U =\frac {A}{q}; A = q\;U; q =\frac {A}{U}; I =\frac{U}{R}; U = I\;R ; R =\frac {U}{I},  R =\rho \frac {l}{S}

Tulemus: Õpilased on valmis kontrolltööks.Eriti on lahendatud tekstülesandeid.

Tunni sisu

  1. Algul lahendatakse ühiselt ülesandeid jaotusmaterjalidelt.
  2. Tunni teises osas lahendavad õpilased iseseisvalt, mida kontrollitakse ja õpetaja teeb omapoolsed komentaarid.

Lisa

Kirjandus

  • Raamat:Füüsika IX klassile. Elektriõpetus (Koolibri) skeem (lk 58), jadaühendus (lk 58), takistus (lk 70, 72, 77), eritakistus (lk 77), lüliti (lk 57), vooluring (lk 57), vooluallikas (lk 28), rööpühendus (lk 59), oommeeter (lk 73), pinge (lk 60), volt (lk 62), reostaat (lk 85), takisti (lk 83), voltmeeter (lk 65), aku (lk 55), päikesepatarei (lk 51),



52. Ülesanded jada- ja rööpühenduse kohta

Õppetunni kava ?

Kordamise teine tund:

Eesmärk: Teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid: Mitmesugused jaotusmaterjalid.

Mõisted: jadaühendus, rööpühendus

Tulemus: Õpilased on valmis kontrolltööks. Head oskused lahendada tekstülesandeid.

Tunni sisu

  1. Algul lahendatakse ühiselt ülesandeid jaotusmaterjalidelt.
  2. Tunni teises osas lahendavad õpilased iseseisvalt, mida kontrollitakse ja õpetaja teeb omapoolsed komentaarid.

Lisa

Kirjandus



53. Ülesanded jada- ja rööpühenduse kohta 2

Õppetunni kava ?

Kordamise kolmas tund:

Eesmärk: Teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid: Mitmesugused jaotusmaterjalid.

Mõisted: jadaühendus, rööpühendus

Tulemus: Õpilased on valmis kontrolltööks. Head oskused lahendada tekstülesandeid.

Tunni sisu

  1. Algul lahendatakse ühiselt ülesandeid jaotusmaterjalidelt.
  2. Tunni teises osas lahendavad õpilased iseseisvalt, mida kontrollitakse ja õpetaja teeb omapoolsed komentaarid.

Lisa

Kirjandus



54. Kontrolltöö Vooluring

Õppetunni kava ?

Õppetunnid kordamiseks:

Eesmärk: Teadmiste tasemete väljaselgitamine ja enesekontroll.

Õppevahendid: Õpetaja poolt antud kontrolltöö (ise koostatud, KT kogumik jne).

Mõisted: vooluallikas, termoelement, elektrivoolugeneraator, fotoelement, päikesepatarei, galvaanielement, aku, vooluring, lüliti, tarbija, jadaühendus, rööpühendus, skeem, pinge, elektrivälja töö, volt, voltmeeter, pöördvõrdeline sõltuvus, pöördvõrdeline sõltuvus, võrdetegur, juhi elektritakistus, takisti, reostaat, takistus, oom, oommeeter, eritakistus, elektrilised ja mitteelektrilised e.välised jõud, võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus

Valemid: U =\frac {A}{q}; A = q\;U; q =\frac {A}{U}; I =\frac{U}{R}; U = I\;R ; R =\frac {U}{I},  R =\rho \frac {l}{S}

Tunni sisu

  1. Teadmiste kontrollimine – iseseisev kirjalik töö, mida hinnatakse kahe hindega teooria / ülesanded.

Lisa

Kirjandus

  • Raamat:Füüsika IX klassile. Elektriõpetus (Koolibri) skeem (lk 58), jadaühendus (lk 58), takistus (lk 70, 72, 77), eritakistus (lk 77), lüliti (lk 57), vooluring (lk 57), vooluallikas (lk 28), rööpühendus (lk 59), oommeeter (lk 73), pinge (lk 60), volt (lk 62), reostaat (lk 85), takisti (lk 83), voltmeeter (lk 65), aku (lk 55), päikesepatarei (lk 51),



55. Elektrivoolu töö. Joule'i-Lenzi seadus

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õppida tundma elektrienergia teisteks energialiikideks muundumist. Arendada õpilastes iseseisva töö oskust (õpikute tekstist olulise leidmine) järgmistes tundides:

Nendes tundides õpitu on ka praktilise suunitlusega – eelkõige teema Elekter kodus.

Õppevahendid: Elektrimootor, mis tõstab mingit koormist. Elektripirn.

Mõisted: Töö, energia, elektrivoolu töö, elektrienergia, siseenergia, energia jäävuse seadus, Joule'i-Lenzi seadus.

Tulemus: Õpilastes on tekkinud arusaam, et elektrivoolu töö on elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõduks. On suurenenud õpilaste iseseisva töö oskus.

Tunni sisu

  1. Õpetaja suunavate küsimuste kaudu kordavad õpilased varemõpitut: töö, energia,energia jäävuse seadus.
  2. Õpetaja teeb katse, kus elektrimootor tõstab üles koormust-seega elekter teeb tööd.
  3. Õpetaja näitab ka ,et elekter paneb põlema elektripirni ning selgitab, et ka see on töö (elektronid hakkavad korrapäraselt liikuma).
  4. Valemitest U =\frac {A}{q} ja q = It\! tuletab õpetaja voolu töö arvutamise valemi A = IUt\!
  5. Õpilased tuletavad töö ühiku 1J = 1V·1A· 1s .
  6. Õpetaja annab ülesande, mille käigus õpilase jõuavad valemiteni: A = \frac{U^2}{R}\;t , A = \frac{I^2}{R}\;t
  7. Õpilased seletavad Joule`i – Lenzi seaduse füüsikalist sisu.

Lisa

  • Tunni alul võiks anda õpilastele töölehe, mille nad võivad täita ja esitada ülejärgmise tunni algul hindamiseks. Ülesanded, mida lahendada, ütleb õpetaja töölehe andmisel.

Kirjandus

Tööleht

Elektrivooli töö, võimsus, hõõglamp, elektrisoojendusriistad, elekter kodus, lühis, kaitsmed.

Ees- ja perekonnanimi: .....................................Klass............

Loe läbi õpikust vastava teema kohta käiv materjal ja täida tööleht!

  1. Millega võrdub elektrivoolu töö? (valemi tuletamine ja definitsioon)
  2. Mis on elektrivoolu töö ühikuks?
  3. Kuidas saab mõõta elektrivoolu tööd? (kaudse meetodi 3 valemit ja vajalikud mõõteriistad).
  4. Joule´i – Lenzi seadus.
  5. Lahenda õpetaja poolt antud ülesanded!
  6. Elektrivoolu võimsus (def.;valemid,ühikud,mõõtmine). Lahenda õpetaja poolt antud probleem- ja tekstülesanded!
  7. Selgita elektrivoolu töö ühiku kwh saamist!
  8. Lahenda õpetaja poolt antud probleem- ja tekstülesanded!
  9. Kirjelda hõõglambi ja elektrisoojendusriistade tööd!
  10. Kirjelda elektrivõrku kodus (faasijuhe,nulljuhe,auto elektrisüsteem)
  11. Mida nimetatakse lühiseks ja mis on lühise tagajärgedeks ?Kaitsmete puhul?



56. Elektrivoolu võimsus

Õppetunni kava ?

Elektrivoolu võimsus. Kuidas on saadud ühik 1 kWh?

Eesmärk: Õpilased tuletavad meelde võimsuse mõistet mehaanikast ja tuletavad elektrivoolu võimsuse valemi.Õpilasteni tuuakse ühiku kWh füüsikaline sisu.

Õppevahendid: Elektrienenergia arvesti mudel.Vattmeeter.

Mõisted:Elektrivoolu võimsus, vatt, vattmeeter, nimivõimsus, nimipinge, voolumõõtja, elektrienergia arvesti.

Tulemus: Õpilased saavad aru, mis on elektrivoolu võimsus ja oskavad kodus vaadata, kui palju teeb elektrivool tööd.

Tunni sisu

  1. Õpetaja suunamisel tuletavad õpilased valemid N = UI\! , N = I^2R\!, N = \frac{U^2}{R} ning jõuavad võimsuse ühiku mõistmisele.
  2. Õpetaja selgitab võimsuse kaudset ja otsest mõõtmist (ampermeeter,voltmeeter, kell,vattmeeter).
  3. Õpilased uurivad iseseisvalt, mida kujutab nimivõimsus ja nimipige.
  4. Õpetaja seletab, kuidas on saadud töö ühik 1 kWh, miks seda kasutatakse ja kuidas kodus toimub elektrivoolu töö mõõtmine.

Lisa

  • Võib anda koduse ülesande, selgitada, kui palju vool kuu jooksul tööd teeb ja seda siis järgnevatel tundidel arutada (rääkida ka kokkuhoiust jne.)

Kirjandus



57. Arvutusülesanded voolu töö ja võimsuse kohta

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õpilaste üleseannete lahendamise oskuse arendamine.

Õppevahendid: Õpetaja poolt antud jaotusmaterjalid mitmesuguste ülesannetega.

Mõisted: Elektrivoolu töö, elektrivoolu võimsus ning valemid.

Tulemus:Õpilaste ülesannete lahendamise oskus on süvenenud.

Tunni sisu

  1. Õpilased lahendavad õpetaja juhendamisel tekstülesandeid valemite: A = IUt\!, A = \frac{U^2}{R}\;t , A = \frac{I^2}{R}\;t, N = UI\! , N = I^2R\!, N = \frac{U^2}{R} kohta. (Hinnata!)
  2. Võib anda õpilastele ka mitmesuguseid probleemülesandeid. Näiteks: vooluringis on jadamisi erinevast ainest juhid. Kus eraldub rohkem soojust? (Hinnata!)
  3. Kuna osa õpilasi on esitanud töölehe (Elektrivoolu võimsus), siis võib ka lahendada seal olevad ülesanded.

Lisa

Kirjandus



58. Elekter kodus

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Anda õpilastele ülevaade kodus elektri kasutamisest, rääkida ka ohutustehnikast ja elektrienergia kokkuhoiust.

Õppevahendid: Õpilastele on eelnevalt antud ülesanne panna kirja kodus kasutatavad elektriseadmed.(Loomulikult võib ka näidata kõiki kättesaadavaid seadmeid koolis).

Mõisted: Hõõglamp, kütteseade, elektrivõrk, faasijuhe, nulljuhe, maandus, pingeindikaator, lühis, kaitsmed, kaitsemaandus.

Tulemus: Õpilased oskavad kodus ümber käia elektriseadmetega ja tunnevad ohutustehnikat.

Tunni sisu

  1. Õpetaja ja õpilaste vahelise vestluse käigus seletatakse lahti mõisted.
  2. Olulist rõhku pannakse koduse elektrivõrgu selgitamisele.
  3. Õpetaja selgitab põhjalikult lühise mõistet,kaitsmete kohta käivat ja maandamisega seotud probleeme.
  4. Soovitav lahendada ka mitmesuguseid probleemülesandeid: kui suure võimsuse korral põleb läbi teatud suurusega kaitse? Kas kaitse peab vastu,kui vooluvõrku on lülitatud teatud võimsusega seadmed? Jne.

Lisa

Kirjandus



59. Püsimagnetid

Õppetunni kava ?

Püsimagnetid. Oerstedi ja Ampere teooriad.

Eesmärk: Anda ülevaade elektri ja magnetismi omavahelisest seotusest (nad on lahutamatud). Arendada õpilastes iseseisva töö oskust (õpikute tekstist olulise leidmine). Nendes tundides õpitu on ka praktilise suunitlusega. Eelkõige teemad:

Õppevahendid: Püsimagnetid, rauapuru, magnetnõelad alustel, vooluga juhe.

Mõisted: Magnet, püsimagnet, magneetumine, demagneetumine, magnetpoolus, magnetnõel, kompass.

Tulemus:Õpilased saavad aru,et elekter ja magnet on teineteisest lahutamatud ning omavad ettekujutust püsimagnetitest (ka kompass).

Tunni sisu

  1. Õpetaja teeb mitmesuguseid katseid, mille tulemusena seletatakse lahti ülaltoodud mõisted.
  2. Õpilased lahendavad õpetaja poolt antud ülesanded.Näiteks:magneti pooluste määramine,magnetnõela käitumine vooluga juhi lähedal jne.
  3. Õpetaja selgitab Oerstedi ja Ampere`i teooriaid.

Lisa

Tunni alul saavad õpilased töölehe magnetnähtustest, mis tuleks esitada paari tunni pärast.

Kirjandus

Tööleht: Magnetnähtused

Püsimagnet, voolu magneetiline toime.

  1. Püsimagnetiks nimetatakse …
  2. Magneti poolused on …
  3. Kirjelda poolustega seotut! Tee ka joonised!
  4. Kuidas teed kindlaks,kas Sulle antud ese on püsimagnet?
  5. Milles seisneb Oerstedi katse?Mida lisas Ampere?

Magnetväli Tund Magnetväli, Vooluga pool, Alalisvoolumootor

  1. Mis on magnetväli?
  2. Kuidas ära tunda,et tegemist on magnetväljaga?
  3. Mida tead magnetvälja jõujoontest?
  4. Joonista magnetvälja jõujooned umber püsimagneti ja ümber sirge juhtme!Milliseid reegleid kasutad?
  5. Selgita joonise abil vooluga pooli umber tekkivat magnetvälja?
  6. Kirjelda elektromagnetit!Kus neid kasutatakse?
  7. Mida Sa tead maast kui magnetist?Tee ka joonis!
  8. Mis juhtub juhtmega,mis asub magneti pooluste vahel ja kui sealt läheb läbi vool?Kas alati mõjub jõud?Kuidas selle jõu suunda saaks määrata (tee joonised!)?
  9. Selgita,kuidas töötab elektrimootor!

Elektrigeneraator Tund M.Faraday panus generaatori leiutamisel

  1. Mis on ühist Oerstedil ja Faradayl?
  2. Elektromagnetiline induktsioon avaldub selles,et…………
  3. Kuidas töötab elektrivoolugeneraator?
  4. Miks kasutame elektri ülekandmisel kõrget pinget?
  5. Selgita, mis on, kuidas töötab ja kus kasutame trafot?



60. Magnetväli

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Süvendada õpilastes välja mõistest arusaama.

Õppevahendid:Mitmesuguse kujuga püsimagnetid, vooluga juhe, rauapuru,magnetnõelad.

Mõisted: Magnetväli, magnetjõud, magnetvälja jõujoon, väli, "kruvireegel" ja "parema käe reegel“.

Tulemus: Õpilane saab aru, et elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud, voolu suund ja magnetvälja jõujoone suund on omavahel seotud. Õpilane oskab lahendada ülesandeid voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte suuna leidmiseks.

Tunni sisu

  1. Õpetaja teeb katsed:
    • magnetnõelad võtavad püsimagneti magnetväljas kindla asendi;
    • rauapuru näitab magnetvälja jõujooni ümber mitmesuguste püsimagnetite ja ümber vooluga juhtme;
    • juhis voolu suuna muutmise tulemusena muutub ka juhi ümber asetsevate magnetnõelte asend;
  2. Vestluse käigus seletatakse lahti mõisted: magnetväli, magnetjõud,magnetvälja jõujoon. Õpilased kirjutavad üles „kruvireegli või parema käe reegli“(või mõlemad).
  3. Õpilased lahendavad õpetaja juhendamisel ülesandeid „kruvireegli/parema käe reegli“ kohta.
  4. Õpilased loevad iseseisvalt teksti maa magnetvälja kohta ja koos õpetajaga tehakse kokkuvõte.

Lisa

Kirjandus



61. Vooluga pool

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õpilased saavad ettekujutuse vooluga pooli magnetväljast ja kus seda nähtust praktiliselt kasutatakse.

Õppevahendid: Vooluga pool,rauapuru,magnetnõelad,elektromagnet (relee, elektrikõlisti, mikrofon, telefon).

Mõisted: Elektromagnet, vooluga pool, magnet, püsimagnet, galvanomeeter, relee, mikrofon, telefon

Tulemus:õpilased teavad, kus kasutatakse elektromagneteid igapäevaelus.

Tunni sisu

  1. Õpetaja teeb katsed:
    • vooluga pool mõjutab magnetnõelu;
    • vooluga pool mõjutab tema ümber pandud rauapuru (jõujooned);
    • elektromagneti mudeliga raskuste tõstmine;
    • katsed relee,elektrikõlisti jne.töö tutvustamisega;
  2. Õpilased panevad kirja olulise (õpetaja suunamisel).
  3. Kuna tunni alul on õpilastelt laekunud Tööleht nr.2 (vt. Püsimagnetid), siis korratakse selle põhjal varemõpitut (Hinnata!).

Kirjandus

Lisa



62. Alalisvoolumootor

Õppetunni kava ?

Alalisvoolumootori töö põhimõte.

Eesmärk: Õpilased tutvuvad alalisvoolimootori tööga.

Õppevahendid:Vooluga juhe magneti vahel, elektrimootorid.

Mõisted: Elektrimootor.

Tulemus: Õpilased saavad aru, kuidas alalisvoolumootor töötab. Õpilasteni jõuab teadmine,et elektrimootor on kasulik keskkonnahoiu seisukohast ja et tal on ka suur kasutegur.

Tunni sisu

  1. Õpetaja teeb katse: vooluga juht magneti vahel hakkab liikuma;
  2. Õpilastel palutakse oletada, kus seda nähtust saab ära kasutada ja jõutakse elektrimootori mõisteni. Õpetaja näitab töötavat elektrimootorit.
  3. Tunni lõpus arutatakse elektrimootori kasulikkuse üle (kasutegur,loodushoid jne.).
  4. Kodus võib õpilastele anda ülesande:“Mõelge, kuidas tulid teadlased elektrigeneraatori avastamisele!“

Kirjandus

Lisa



63. M.Faraday panus generaatori leiutamisel

Õppetunni kava ?


Eesmärk: Õpilased tutvuvad mõistega elektromagneetiline induktsioon ja saavad teada, kuidas elektrit generaatori abil toota.

Õppevahendid: Pool, galvanomeeter, magnetid, elektrivoolugeneraator.

Mõisted: Elektromagnetiline induktsioon, induktsioonivool, generaator, galvanomeeter, magnet.

Tulemus: Õpilased teavad, kuidas saada elektrivoolu generaatori abil.

Tunni sisu

  1. Õpetaja laseb erinevatel õpilastel vastata kodus antud küsimusele: “Mõelge, kuidas tulid teadlased elektrigeneraatori avastamisele!“.
  2. Õpetaja teeb katse pooli, magneti ja galvanomeetriga.
  3. Soovitav vaadata ka mudelit! Fail:Magnetjapool.swf
  4. Õpetaja selgitab elektrivoolu generaatori töö põhimõtet.
  5. Õpetaja esitab küsimuse, mis paneb elektrijaamades liikuma generaatori pöörleva osa? Seejärel tutvuvad õpilased erinevate elektrijaamade tööga.
  6. Tunni lõpul võiks rääkida Eestis olevatest ja planeeritavatest elektrijaamadest (ka looduskaitset silmas pidades).

Lisa

Kirjandus



64. Kordamine.Ettevalmistus kontrolltööks. Voolu töö ja võimsus

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid: Mitmesugused jaotusmaterjalid.

Mõisted: energia, elektrivoolu töö, elektrivoolu võimsus, elektrienergia.

Valemid: A = I\;U\;t  ; A = \frac{U^2}{R} \;t ja A = I^2\;R\;t.

N = U\;I, N = I^2\;R ja N =\frac {U^2}{R}

Tulemus: Õpilased on valmis kontrolltööks.

Tunni sisu

Nimivõimsus, nimipinge,voolumõõtja- elektrienergia arvesti, hõõglamp, elektrisoojendusriist, elektrivõrk, faasijuhe, nulljuhe, maandus, pingeindikaator, lühis, kaitsmed, kaitsemaandamine, magnet, püsimagnet, magneetumine ja demagneetumine, magneti poolused, magnetnõel. Magnetväli, magnetjõud, magnetvälja jõujoon, „kruvireegel ja parema käe reegel“. Elektromagnet. Elektrimootor. Elektromagnetiline induktsioon, induktsioonivool,elektrivoolu generaator. Elektrivoolu võimsus,vatt, vattmeeter.

  1. Õpetaja suunamisel korratakse ülaltoodud mõisted.
  2. Õpilased lahendavad ülaltoodud valemite kohta ülesandeid ja õpetaja kommenteerib lahendusi.
  3. Soovitav anda ülevaade elektrienergia ülekandmisest ja transformaatorist.

Lisa

Kirjandus



65. Kontrolltöö Voolu töö ja võimsus. Magnetnähtused

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Õpilaste teadmiste ja oskuste väljaselgitamine ning enesekontroll.


Õppevahendid: Õpetaja poolt antud kontrolltöö (ise koostatud, KT kogumik jne.).

Mõisted: energia, elektrivoolu töö, elektrivoolu võimsus, elektrienergia.

Valemid: A = I\;U\;t  ; A = \frac{U^2}{R} \;t ja A = I^2\;R\;t.

N = U\;I, N = I^2\;R ja N =\frac {U^2}{R}

Tulemus: Õpilased on materjali omandanud vähemalt hindele „rahuldav“.

Tunni sisu

  1. Teadmiste kontrollimine – iseseisev kirjalik töö, mida hinnatakse kahe hindega TEOORIA / ÜLESANDED.

Lisa

Kirjandus



66. 8 kl. kordamine: Optika. Mehaanika

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid:Õpetaja poolt valmistatud jaotusmaterjalid.

Mõisted: tihedus, lääts, valgus, raskusjõud, kiirus

Tunni sisu

Õpilased lahendavad õpetaja juhendamisel alljärgnevaid ülesandeid ning vastavad õpetaja poolt esitatud lisaküsimustele.

  1. Tee joonis, mis selgitab valguse peegeldumisseadust!
  2. Valgus läheb õhust klaasi ja sealt edasi õhku.Tee joonis! Mis seaduspärasust Sa kasutasid?
  3. Läätse optiline tugevus on 50 dioptriat. Ese asub läätsest 5 cm kaugusel. Tee joonis, mis näitab kujutise teket!
  4. Mis on tihedus ja kuidas Sa mõõdad keha tihedust?
  5. Teisenda: 90 km/h = ....... m/s; 20 m/s = .......... km/h !
  6. Leia iseendale mõjuv raskusjõud ja tee selle kohta joonis!

Lisa

Kirjandus



67. 8 kl. kordamine: Mehaanika. Akustika

Õppetunni kava ?


Eesmärk: Teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid: Õpetaja poolt valmistatud jaotusmaterjalid.

Mõisted: rõhk, ruumala, üleslükkejõud, mass, võimsus, töö, energia, kaja

Tunni sisu

  1. Õpilased lahendavad õpetaja juhendamisel alljärgnevaid ülesandeid ning vastavad õpetaja poolt esitatud lisaküsimustele.
  2. Mida tähendab lause: Maapinnale mõjub rõhk 5 Pa ?
  3. Vees asuvad kolm ühesuguse ruumalaga keha (alumiiniumist, hõbedast ja jääst). Missugusele kehale mõjub kõige suurem üleslükkejõud?
  4. 2 kg massiga keha tõstetakse 5 sekundiga 2 meetri kõrgusele. Leia tõstja töö ja võimsus! Mis on selle keha potentsiaalne energia 2 m kõrgusel?
  5. Miks kasutame lihtmehhanisme, kuigi need töös võitu ei anna?
  6. Poiss hüüdis metsa suunas sõna füüsika. Kui kaugel oli mets, kui ta kuulis kaja 10 sekundi pärast?

Lisa

Kirjandus



68. 9 kl. kordamine: Soojusõpetus. Aatomi ehitus

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid:Õpetaja poolt valmistatud jaotusmaterjalid.

Mõisted: soojus, aatom, planetaarne mudel

Tunni sisu

  1. Õpilased lahendavad õpetaja juhendamisel alljärgnevaid ülesandeid ning vastavad õpetaja poolt esitatud lisaküsimustele.
  2. Kui palju puid tuleb ära põletada, et muuta 1kg - 1ºC jääd veeauruks ? Tee ka graafik, mis näitab temperatuuri muutumist ajas!
  3. Joonista vabalt võetud aatomi planetaarne mudel (koos selgitustega)! Kirjuta see üles sümboolselt!

Lisa

Kirjandus



69. 9 kl. kordamine: Universum. Elekter

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid:Õpetaja poolt valmistatud jaotusmaterjalid.

Mõisted: kuuvarjutus, vari, jadaühendus, rööpühendus, ohmi seadus, vooluring, eritakistus

Tunni sisu

  1. Õpilased lahendavad õpetaja juhendamisel alljärgnevaid ülesandeid ning vastavad õpetaja poolt esitatud lisaküsimustele.
  2. Joonista pildid, mis selgitavad kuu- ja päikesevarjutuse teket!
  3. ülesanne jada- või rööpühenduse kohta, kus tuleb kasutada ka Ohmi seadust.
  4. ülesanne vooluringide koostamise kohta.
  5. ülesanne eritakistuse füüsikalise sisu kohta.

Lisa

Kirjandus



70. 9 kl. kordamine: Elekter. Magnetnähtused

Õppetunni kava ?

Eesmärk: Teadmiste ja oskuste süvendamine ja süstematiseerimine.

Õppevahendid:Õpetaja poolt valmistatud jaotusmaterjalid.

Mõisted: kruvireegel, elektrimootor, generaator, vatt

Tunni sisu

  1. Õpilased lahendavad õpetaja juhendamisel alljärgnevaid ülesandeid ning vastavad õpetaja poolt esitatud lisaküsimustele.
    Koduses vooluringis on 10A kaitse. Töötab teler (150 W), videomagnetofon (90 W), põleb 100W pirn ja töötab puhur (800W). Ema lülitas sisse 1200W võimsusega triikraua. Mis juhtus? Mida teha, et triikimist alustada?
  2. Ülesanded „kruvireegli“ kohta.
  3. Võrdle elektrimootori ja –generaatori töö pöhimõtteid!

Lisa

Kirjandus